Leia endas Reikop!

Ehkki investeerimise idee on imelihtne – teenida oma raha pealt suurimat võimalikku tulu –, takistab paljudel enda rikkamaks kasvatamist alustamist kolm levinud müüti. Arvatakse, et investeerimine on eriharidust nõudvalt keeruline ning et sellega alustamiseks on vaja palju raha ja aega.

Eilne Äripäev näitas kaaneloo kangelase Marko Reikopiga järjekordselt, kuidas need arvamused ei vasta tõele. Armastatud teletäht külvab juba kuraditosin aastat sissetulekust iga seitsmenda euro investeerimispõllule, andes selle panga hoolde ülesandega sellest rohkemat kasvatada, ja teenib kadestamisväärset tootlust. See on raha hulk, mille saab enda heaks tööle panna , selle kadu märkamata ja elukvaliteedis kaotamata.

Reikop esindab ühelt poolt üht investori võrdkuju, kuid etendab seejuures ka olulist rolli eeskujuna investeerima julgustamisel. Kuna koolis rahaga ümberkäimist ja isikliku rikkuse kasvatamist – olgu siis rahalise vabaduse saavutamiseks või pensioni kindlustamiseks – ei õpetata, on investeerimisvallas tihti raskeim ja keerulisim see kõige esimene samm. Alustamine.

Leia eeskuju

Kogemuseta tundub börsidel aktsiate kokku haaramine riskantne tuumateadus ning mõiste liitintress maalib helge tuleviku asemel musta masenduse pildi, sest „Ei saa sellest ju mitte midagi aru“. Siin tulevadki appi need, kes on selle esimese sammu üle läve astunud ja tehtut-kogetut levitavad. Nende inimestega saab investeerimishuviline end samastada, sest tema taust ja lähedus võimaldavad tema tehtut matkida. Miljonit eurot investeerimisseemneks pole enamikul kusagilt võtta ja nii kõlab neile palju maalähedasemalt ning tehtavamalt Reikopi soovitus panna uusi võrseid ajama 15% igakuisest sissetulekust. Igakuise väikese summa saab aastate jooksul märkimisväärseks varaks kasvatada.

Nüüd saab alustada aga veelgi lihtsamalt. Lisaks publikumagnetitele on Äripäev viimase aasta jooksul toonud lugejani nii-öelda inimesi meie keskelt, kes teletähest erinevat taktikat evivad ja panga asemel ise oma finantsidest rohkemat raha teha eelistavad. Näiteks sissetuleku teenimisest vabanemise nimel toimetav õpetaja Kristi Saare alustas väikeste, mõnekümne euroste summadega ühisrahastusplatvormidel eraisikutele ja firmadele laenu andes ning rakendab nüüd aktsiaid enda huvides raha koju tooma.

Hakka lihtsalt pihta

Kui esimene kogemus käes, hakkab lahtuma ka võõristus ja hirm rahast ilma jääda. Esimesele saavutusele järgnevad otsingud uute teenimisvõimaluste järele lükkavad lumepalli juba ise edasi veerema – investor oskab näha ja otsida uusi võimalusi vara kasvatamiseks, samuti seda, kelle käest ja mida küsida, kui enda tarkusest hakkab väheks jääma.

Eeskuju tasub siiski aga võtta kui suunanäitajat, kes juhendab, mida peab muretuma ja vabama tuleviku saamiseks tegema. Strateegia, kuidas seda teha, kas väärtpaberite, kinnisvara, laenude või ettevõtluse kaudu, tasub investeerijal jätta oma vastutusalaks. Nii toimib näiteks Äripäeva välja mõeldud investor Toomas, kes on 13 aastaga 64 000 eurost ligi neli korda suurema summa kasvatanud.

Nii sobibki „Anna hea investeerimissoovitus, kuidas alustada!“ nõudjale soovitada – leia eeskuju, loo investeerimiseks eraldi konto, investeerimiskonto või ettevõte, kanna sinna igal kuul kindel osa sissetulekust ja hakka pihta. Tõsi, investeerimisel on lisaks võitmisele võimalik ka kaotada. Kindlasti ei võida aga see, kes üldse ei panusta.